René Reinumäe isikunäitus "Hommik neljatoalises" Draakoni Galeriis

René Reinumäe isikunäitus on ühisteadvusest. Kunstnikku huvitab, kuidas inimesed saavad võtta mingi ainese ja siis selle ühiselt millekski uueks kujundavad.

Kujundina on kunstnik kasutanud vene kunstnike Ivan Šiškini ja Konstantin Savitski 1889. aastal valminud õlimaali "Hommik männimetsas", mis on rahva seas lausa ikoonilise tähenduse omandanud "Kolme karu" maalina. René jätkas maali reprodutseerimist ja lõi sellest omakorda teose, mis kirjeldab seda, milliseks on ühisteadvus tema meelest Šiškini maal kujundanud. Koloriidiküllasest ja suurest maalist on saanud võltsitud kullatooniga raamis väike pruun saepurune ja vakstune asi. Inimesed on teinud endale ise uue teose: "Hommikust männimetsas" on saanud "Hommik neljatoalises"

*     *     *

René rääkis oma näitusest Klassikaraadio Kultuuriuudistes Kärt Kelderiga, (22.11.2016) kuula 03:20 - 05:15 min.

RR: [---]Omamoodi on see ju lahe, et ühsiteadvus saab võtta ükskõik kust, ükskõik mille ja selle järgi kuidagi joonduda ja oma arvamusi kujundada.

KK: Nii on kunstnik ka ise toiminud ja kuulsa maali omanäolisemaks reprodutseerinud. Neli karu on väikesest männimetsast Draakoni galeriisse roninud. Nende saepurust suured kered sümboliseerivad aga reprot, mille nad seljatasid. Näituse loomiseks võttis Reinumäe harrastajate maalikursusi, kus talle õpetati "Hommik männimetsas" koopia tegemist.[---]

RR: [---]aasta vältel oli see kursus ja siis iga esmaspäev natukene pusisin. Ja hiljem mingil vabal ajal ka, et saaks veel paremaks. Harrastajad muidugi arvasid, et ma teen liiga kaua seda ühte pilti, et ei ole mõtet teha nii kaua.

*     *     *

Pikema intervjuu andis René Klassikaraadio saatele Delta (21.11.2016), Renéga rääkis Kadri Toomeste. Kuulata saad SIIN 

[---]KT: Mis materjali te kasutanud olete, on see teie tavapärane materjal või on see midagi uut? RR: Põhimõtteliselt materjal võiks minu arvataes olla selle töö teenistuses [---]  
 

*     *     *

Ajalehes Postimees (30.11.2016) kirjutab Sandra Jõgeva René Reinumäe näitusest: Kolm karu, kuldkiharake ja saepuru

 *     *     *

- Kas sa karu samme kuulsid?
- Milliseid?
- No selliseid: müts-müts-müts, selliseid raskeid ja ühtlasi.
- Ei.
- Siis on hästi.
- Ma kuulen seda jälle.
- Mida?
- Neid karu samme.
- Raputa maha.
- Ei saa, nad on juba peaaegu siin.
- Nad?
- Jah nad.
- Mitu karu tuleb?
- Ma ei taha neid karu samme koguaaeg kuulda.
- Miks sa ei taha?
- Ma tahan vaikust.
- Vaikus ei ole hea, vaikus on tühi. Aga miks nad siia tulevad?
- Mina kutsusin.
- Sina?
- Jah.
- Miks sa kutsusid?
- Minu meelest on justkui miskit puudu.
- Mis siin on puudu?
- Elu oleks justkui puudu.
- Elu?
- Ah, mine metsa.
- Mine ise.
(Näitust sissejuhatava dialoogi kirjutas Kaja Kann)

Näitust saab külastada kuni 10. detsembrini Draakoni galeriis.

Alates 12. detsembrist kuni märtsini 2017 saab näitust näha Lihula Kultuurimajas. 

 

Ajakiri Pööning Rootsi raudteejaamas

Ajakirja Pööning sügisnumbrist saate vaadata pilte ja lugeda meie kodust Rootsi raudteejaamas.

 

http://www.ajakiripooning.ee/kunstnike-kodu-rootsi-raudteejaam/

 

Küüditatute mälestusmärk

Maigi Magnus osales Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Kokursi korraldas Korp! Filiae Patriae muinsuskaitsealasse kuuluva Struve 4, Tartu haljasalale. 

"Külmale maale", autor Maigi Magnus (2015)

Igale küüditatud fiiliale on nimeline mälestusplaat jalajälgedega. Jäljed ei ole pelgalt lohud, millesse uuesti astuda saab, vaid skulpturaalne peegelpilt jälgedest, sümboliseerides iga isiku eksistentsi, kelle saatus on tagasipööramatu – samadesse jälgedesse ei saa enam uuesti astuda, kuna alustatud teekond katkestati küüditajate poolt.

 

Mälestusplaate on sama palju kui küüditatuidki – 29. See annab visuaalse arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme küüditatutest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust – being present while being absent tõlge ingl. k. viibides siin, olles mujal. Nii ei ole mälestatavad ainult mineviku osa, vaid ka osa tulevikust ja argipäevast.

Mälestusmärk koosneb kokku kolmekümest 0,5m x 0,5m plaadist, millest 29 on valmistatud valgest betoonist ja 1 roostevabast metallisulamist. Roostevabast plaadil on tekst: „Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“ ning luuleread H. Runnelilt. 

Konkurss polnud anonüümne. Võitis korporatsiooni vilistlasliige. Mälestusmärk avatakse 1. juunil 2016.