Thursday, May 11, 2017

Seebist skulptuurid

Kumu Kunstimuuseumi 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis on 17.märtsist kuni 06. augustini 2017 avatud näitus "Anu Põder. Haprus on vaprus".
Maigi ja René näituse avamisel Anu Põdra töödega:

Maigi Magnus tegi näituse jaoks skulptor Anu Põdra seebist keeleskulptuuri reproduktsiooni. Selle roosa, mis on veekausis sulamas.
 

Anu Põdra seebist keele repro valmistamiseks modelleeris Maigi fotode põhjal plastiliinist keele, millest tegi kipsvormi, kuhu hiljem seebimassi valas ja kokku neli seebist keelt valmistas.
Plastiliinist keel valuribadega.
Kipsvorm.
Seebi keetmine.

Seebist keel
Seebist keel
*   *   *


Seebiskulptuuridest innustatuna modelleeris René raudteeteemalise seebi. Praegu on meil vaid üksikud roosad versioonid sellest, aga tahaks teha neid mõnusalt tumedaid ja tummiselt  tõrvaseid. Seebi modelleeris René eestiaegse raudteelaste sümboolika põhjal.

Sunday, March 5, 2017

Eesti Kunstnike Liit ja Maaleht esitlevad: Elust maal

Maigi Magnus

Osalen (Maigi Magnus) Pühapäevamaalidega maaelu näitusel Tallinna Kunstihoones. Näitus on avatud 03. märtsist kuni 16. aprillini 2017. Kuraator Mari Kartau, kujundaja Terje Ojaver.

Pressiteade

Maaleht


12 PÜHAPÄEVAMAALI

 


Elan vanas 1931. aastal ehitatud Rootsi raudteejaamas. Siin leidub kihistusi kõikidest aegadest, mil hoone eksisteerinud on. Jaamas elades ja remonti tehes kipuvad need ajakihistused kaduma. Osalt püüame neid säilitada, eelistades maja ehitusaegset kihistust. Ajahambast puretu asjad saavad värskema ilme ja üleliigne saab eemaldatud, nii et vahepeal tekib tunne, et nende asjade kaudu saab hoone mälu samm-sammult kustutatud. Need maalid on ülestähendused vanadest asjadest tänases päevas, nende piltidega dokumenteerin ümbritsevat elukeskkonda, kõik kaduv elab edasi maali peal.

Nende maalide sündimist sai jälgida igal pühapäeval 12 nädala jooksul Facebookis Rootsi Jaam Gallery lehel. Sellest ka nimetus Pühapäevamaalid.

Õlimaalid lõuendil 21 x 26 cm. Maale on võimalik soetada 150 - 300 €/tk. Komplektina ostes hind kokkuleppel.

1. "Laest alla rippuv harukarp", 2016

2. "Köögiakna pöördriiv", 2016

3. "Palju kasutatud lambilüliti", 2016

4. "Rahva HÄÄL", 2016

5. "Seina viimased allesjäänud uudised", 2016

6. "Krohvivõrk", 2016
 
7. "Vihmaveetoru", 2016

8. "Savitellistest laotud maja", 2016
  
9. "Oksakoht aknaraamis", 2016


10. "Pruugitud ahjuuks", 2016


11. "Õhtu aknalaual", 2016


12. "Upupart", 2017
*   *   *
Pühapäevamaale saab kuni 31. maini 2017 näha Lihula kultuurimajas näitusel "Pariis - Lihula".  Näitus on valminud Tiina Lobja ja Maigi Magnuse koostöös, Tiina glamuurne ja romantiline Pariis on kõrvuti Maigi maakoduse olustikurealismiga.
Tiina ja Maigi näitust üles panemas. Taustal Tiina maalid.
Maigi "Talupõrand"- mahajäetud talust päästetud põrand. Selles põrandas on rohkem kui ühe inimese elatud elu. Kuna nii luksuslikke põrandalaudu talupoeg 20. sajandi alguses endale siin Läänemaal lubada ei saanud, siis võib arvata, et need pärinevad algselt 1905. aastal revolutsiooni käigus talupoegade poolt maha põletatud Vanamõisa mõisast.

Avamisel käis meie kunsti kaemas ka Lihula vallavanem Varje-Ojala Toos.
Kunst teeb õnnelikuks! Avamisel loosis Tiina Lobja kõikide kohalviibinute vahel välja ühe oma lillemaali.


Tuesday, January 31, 2017

Konkursid aastal 2016

Võtsime Renéga osa kokku 5 konkursist, mina Maigi Magnus ühest ja René Reinumäe neljast, millest ühe ta võitis. 

1. Suve alguses võitis René Tallinnasse rajatava Bill Gates`i pargi skulptuurikonkursi. René töö kujutas inimesest robotiks saamise evolutsiooni.

2. Ajaloomuuseumi protsendiseaduse konkursile esitas René töö "Pärna allee". See kujutas Eesti filmi lugu läbi Priit Pärna animategelaste põhjal loodud skulptuuride allee. Näiteks Priit Pärna Marilyn võiks olla Eesti oma Agnes filmist "Viimne rekliivia". René leidis, et "Pärna alleel" võiksid olla esindatud skulptuuride näol sellised Eesti filmid nagu "Karujaht Pärnumaal", "Nipernaadi", "Lendurid koduteel", "Viimne reliikvia" ja "Mandariinid". 

Konkursil ei kuulutatud esimese korraga võitjat välja ja see lükati mitu kuud edasi. Kahjuks ei jõudnud René oktoobriks oma tööd uuesti esitada, nii et konkursi teises voorus see ei osalenud.

3. Valga Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Ultramariin", mis kujutas koolilapsi kolmest eri ajast: eestiaegsed, nõukaaegsed ja kaasaegsed.


4. Kärdla Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Kärdla käpik", mis kujutas kaotsiläinud kinda kojujõudmist. Kadunud käpik eksles nii Siberi külmas, troopilises vihmametsas kui ka kõrbes, kuni lõpuks leidis üles oma kodu Kärdlas.



5. Mina osalesin Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Mälestusmärk kujutas 29 jalajälgedega plaati, millest igal plaadil oli küüditatud fiilia nimi. See oli mõeldud andmaks visuaalset arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme ohvritest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust.

Monday, November 28, 2016

René Reinumäe isikunäitus "Hommik neljatoalises" Draakoni Galeriis


René Reinumäe isikunäitus on ühisteadvusest. Kunstnikku huvitab, kuidas inimesed saavad võtta mingi ainese ja siis selle ühiselt millekski uueks kujundavad.
Kujundina on kunstnik kasutanud vene kunstnike Ivan Šiškini ja Konstantin Savitski 1889. aastal valminud õlimaali "Hommik männimetsas", mis on rahva seas lausa ikoonilise tähenduse omandanud "Kolme karu" maalina. René jätkas maali reprodutseerimist ja lõi sellest omakorda teose, mis kirjeldab seda, milliseks on ühisteadvus tema meelest Šiškini maal kujundanud. Koloriidiküllasest ja suurest maalist on saanud võltsitud kullatooniga raamis väike pruun saepurune ja vakstune asi. Inimesed on teinud endale ise uue teose: "Hommikust männimetsas" on saanud "Hommik neljatoalises"




*     *     *

René rääkis oma näitusest Klassikaraadio Kultuuriuudistes Kärt Kelderiga, (22.11.2016) kuula 03:20 - 05:15 min.
RR: [---]Omamoodi on see ju lahe, et ühsiteadvus saab võtta ükskõik kust, ükskõik mille ja selle järgi kuidagi joonduda ja oma arvamusi kujundada.
KK: Nii on kunstnik ka ise toiminud ja kuulsa maali omanäolisemaks reprodutseerinud. Neli karu on väikesest männimetsast Draakoni galeriisse roninud. Nende saepurust suured kered sümboliseerivad aga reprot, mille nad seljatasid. Näituse loomiseks võttis Reinumäe harrastajate maalikursusi, kus talle õpetati "Hommik männimetsas" koopia tegemist.[---]
RR: [---]aasta vältel oli see kursus ja siis iga esmaspäev natukene pusisin. Ja hiljem mingil vabal ajal ka, et saaks veel paremaks. Harrastajad muidugi arvasid, et ma teen liiga kaua seda ühte pilti, et ei ole mõtet teha nii kaua.

*     *     *

Pikema intervjuu andis René Klassikaraadio saatele Delta (21.11.2016), Renéga rääkis Kadri Toomeste. Kuulata saad SIIN 
[---]KT: Mis materjali te kasutanud olete, on see teie tavapärane materjal või on see midagi uut? RR: Põhimõtteliselt materjal võiks minu arvataes olla selle töö teenistuses [---]  
 
*     *     *

Ajalehes Postimees (30.11.2016) kirjutab Sandra Jõgeva René Reinumäe näitusest: Kolm karu, kuldkiharake ja saepuru

 *     *     *

- Kas sa karu samme kuulsid?
- Milliseid?
- No selliseid: müts-müts-müts, selliseid raskeid ja ühtlasi.
- Ei.
- Siis on hästi.
- Ma kuulen seda jälle.
- Mida?
- Neid karu samme.
- Raputa maha.
- Ei saa, nad on juba peaaegu siin.
- Nad?
- Jah nad.
- Mitu karu tuleb?
- Ma ei taha neid karu samme koguaaeg kuulda.
- Miks sa ei taha?
- Ma tahan vaikust.
- Vaikus ei ole hea, vaikus on tühi. Aga miks nad siia tulevad?
- Mina kutsusin.
- Sina?
- Jah.
- Miks sa kutsusid?
- Minu meelest on justkui miskit puudu.
- Mis siin on puudu?
- Elu oleks justkui puudu.
- Elu?
- Ah, mine metsa.
- Mine ise.

(Näitust sissejuhatava dialoogi kirjutas Kaja Kann)

Näitust saab külastada kuni 10. detsembrini Draakoni galeriis.

Alates 12. detsembrist kuni märtsini 2017 saab näitust näha Lihula Kultuurimajas. 
 

Thursday, August 18, 2016

Friday, January 22, 2016

Küüditatute mälestusmärk


Maigi Magnus osales Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Kokursi korraldas Korp! Filiae Patriae muinsuskaitsealasse kuuluva Struve 4, Tartu haljasalale. 
"Külmale maale", autor Maigi Magnus (2015)
Igale küüditatud fiiliale on nimeline mälestusplaat jalajälgedega. Jäljed ei ole pelgalt lohud, millesse uuesti astuda saab, vaid skulpturaalne peegelpilt jälgedest, sümboliseerides iga isiku eksistentsi, kelle saatus on tagasipööramatu – samadesse jälgedesse ei saa enam uuesti astuda, kuna alustatud teekond katkestati küüditajate poolt.
 
Mälestusplaate on sama palju kui küüditatuidki – 29. See annab visuaalse arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme küüditatutest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust – being present while being absent tõlge ingl. k. viibides siin, olles mujal. Nii ei ole mälestatavad ainult mineviku osa, vaid ka osa tulevikust ja argipäevast.

Mälestusmärk koosneb kokku kolmekümest 0,5m x 0,5m plaadist, millest 29 on valmistatud valgest betoonist ja 1 roostevabast metallisulamist. Roostevabast plaadil on tekst: „Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“ ning luuleread H. Runnelilt. 


Konkurss polnud anonüümne. Võitis korporatsiooni vilistlasliige. Mälestusmärk avatakse 1. juunil 2016.